Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses
ESF DoRa programmi tegevus 8
Tähelepanu! Alates 15.03.2010 kehtib uus stipendiumi taotlemise kord. Varasemalt partnerkõrgkoolide poolt heaks kiidetud lähetuste rahastamisel lähtutakse eelnevalt kehtinud rahastamise korrast, mille tingimused leiate siit.
TOETATAVAD TEGEVUSED
Stipendiumiskeemi eesmärgiks on toetada magistrantide, doktorantide, noorte teadlaste ja õppejõudude aktiivset osalust rahvusvahelises teadmisteringluses, teadustöö tulemuste ja kogemuste vahetust ning rahvusvaheliste kontaktide loomist ja tugevdamist.
Toetatakse kolm päeva kuni kolm nädalat (3–21 päeva) kestvaid välislähetusi, mille eesmärgiks on osavõtt rahvusvahelisest erialasest konverentsist, seminarist või kursusest. Üritusel käsitletavad teemad peavad olema stipendiaadi uurimistööga tihedalt seotud. Toetatakse ka lühiajalisi õppe- ja teadustööga seotud välisreise (sh raamatukogus töötamine, labori kasutamine, loengu arendamine, töö kraaditöö juhendajaga, välistöödel osalemine, konsultatsioonid), kui välisvisiit on saatva kõrgkooli jaoks prioriteetne. Lähtudes mõistlikkuse printsiibist võib kokkuleppel elluviijaga lähetuse kestvus olla lühem, ent see peab sisaldama vähemalt 8 töötundi sihtkohas.
KELLE POOLE PÖÖRDUDA?
Stipendiaatide valiku teevad partnerkõrgkoolid. Stipendiaatide andmeid saavad kõrgkoolid esitada elluviijale iga kuu 10. kuupäevaks.
ESF Dora koordinaatorid partnerkõrgkoolides on:
|
Ülikool
|
Koordinaator
|
E-mail
|
|
Tartu Ülikool
|
Kadri Orula
|
|
|
Tallinna Tehnikaülikool
|
Inge Otsing
|
|
|
Tallinna Ülikool
|
Mare Sadam
|
|
|
Eesti Maaülikool
|
Eda Tursk
|
|
|
Estonian Business School
|
Maarja Murumägi
|
|
|
Akadeemia Nord
|
Sirje Reispass
|
|
|
EELK Usuteaduse Instituut
|
Anne Burghardt
|
|
|
Eesti Kunstiakadeemia
|
Maria Goltsman
|
|
|
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
|
Kai Kiiv
|
|
|
Euroakadeemia
|
Kersti Tani
|
|
|
Eesti Lennuakadeemia
|
Paul Lääne
|
|
KES VÕIVAD TAOTLEDA?
Stipendiumi võivad kasutada isikud, kes on lähetuse toimumise hetkel:
- Eesti kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadel õppivad magistrandid ja doktorandid;
- akrediteeritud integreeritud õppekavadel õppivad üliõpilased, kellel on õppekavast läbitud aineid vähemalt 180 EAP ulatuses;
- residentuuri immatrikuleeritud isikud;
- õppejõud ja teadlased, kes ei ole vanemad kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.
Erandkorras ja kokkuleppel elluviijaga võivad stipendiumi kasutada ka põhiõppe üliõpilased, kes osalevad teadusüritusel ettekandega ja vastavad stipendiumi saamise teistele kriteeriumitele.
STIPENDIUMI SUURUSE ARVESTAMINE
Stipendiumist kaetakse välisreisiga kaasnev majutus- ja sõidukulu, päevarahad ja ürituse osavõtutasu. Fikseeritud ühikuhinna alusel kaetakse sõidukulu, majutuskulu ja päevarahad, kuludokumentide alusel on vajadusel võimalik katta ürituse osalustasu. Ühikuhinnad on kinnitatud haridus- ja teadusministri 5. aprill 2010. a käskkirjaga nr 256.
Sõidutoetus
Sõidutoetuse arvestamisel rakendatakse fikseeritud ühikuhindu, mis on välja töötatud aastatel 2008-2010 stipendiaatide poolt tehtud reaalsete reisikulude alusel. Eraldatud sõidutoetust võib kasutada sõidukulude katteks Eestist sihtkohta ja tagasi. Sõidutoetus peaks katma kõik reisikulud, sh transpordi lennujaamast edasi õppimispaika, reisikindlustuse või viisaga seotud kulud jm. Sõidutoetuste fikseeritud määrad leiate siit: Sõidutoetused
Majutustoetus
Ka majutustoetuse arvestamisel rakendatakse fikseeritud ühikuhindu, arvestuse aluseks on ürituse toimumise ajavahemik (rahastatavate ööde arv). Rahastada on võimalik 1 öö enne ürituse algust ja 1 öö pärast ürituse lõppu, juhul kui samal päeval sõitmise võimalus puudub.
- 2-6 päevase abikõlbliku perioodi puhul makstakse majutuskulude kompensatsiooniks 1050 krooni iga abikõlblikul perioodil välismaal veedetud öö eest.
- 7-14 päevase abikõlbliku perioodi puhul makstakse majutuskulude kompensatsiooniks 800 krooni iga abikõlblikul perioodil välismaal veedetud öö eest.
- 15-21 päevase abikõlbliku perioodi puhul makstakse majutuskulude kompensatsiooniks 450 krooni iga abikõlblikul perioodil välismaal veedetud öö eest.
Päevaraha
Päevarahaks makstakse noorteadlastele 500 krooni päevas. Päevaraha makstakse maksimaalselt 1 päev enne ürituse algust ja 1 päev pärast ürituse lõppu, juhul kui samal päeval sõitmise võimalus puudub.
Fikseeritud ühikuhindu kasutatakse toetuse suuruse arvestamiseks, stipendiaat võib reaalsete kulude tegemisel arvestuse aluseks olnud jaotust muuta, kui toetatud lähetuse teised tingimused (lähetuse periood, sihtkoht, ürituse olemus jm) jäävad samaks.
Ühe lähetuse maksimaalne toetussumma on 25 000 krooni. Kui ühikuhindade aluselt arvestatud toetus ületab sätestatud ülempiiri, makstakse stipendiaadile maksimaalne toetussumma. Vajadusel võib osavõtutasu finantseerida teistest allikatest.
Osavõtutasu
Osavõtutasu kaetakse osavõtutasu hinda kajastava dokumendi alusel (arve, korraldajate poolt edastatud informatsioon vmt).
Vajadusel võib osavõtutasu finantseerida teistest allikatest.
Fikseeritud ühikuhindu kasutatakse toetuse suuruse arvestamiseks, stipendiaat võib reaalsete kulude tegemisel arvestuse aluseks olnud jaotust muuta, kui toetatud lähetuse teised tingimused (lähetuse periood, sihtkoht, ürituse olemus jm) jäävad samaks.
Ühe lähetuse maksimaalne toetussumma on 25 000 krooni. Kui ühikuhindade aluselt arvestatud toetus ületab sätestatud ülempiiri, makstakse stipendiaadile maksimaalne toetussumma.
Sama lähetuse kulusid ei ole lubatud finantseerida teistest allikatest, vajadusel võib lähetuse rahastamiseks kasutada stipendiaadi isiklikke vahendeid. Erand on tehtud ka osavõtutasu osas, mille võib vajadusel katta teistest rahastusallikatest.
STIPENDIUMI KASUTAMISE TINGIMUSED
Stipendiumi võivad kasutada vaid partnerkõrgkoolide poolt valitud ja läbi ametlike kanalite Sihtasutusele Archimedes esitatud kandideerimistingimustele vastavad isikud.
Stipendiumi võib kasutada ainult kooskõlastatud lähetuse rahastamiseks lepinguga sätestatud perioodil. Kui lähetus kestab lühemat aega, kui lepingus sätestatud, tuleb stipendiaadil vahe tagasi maksta. Kui stipendiaat viibib Eestist eemal kokku üle 21 päeva, on lähetus abikõlbmatu ja kogu toetus tuleb tagasi maksta. Kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud kokkulepitud otstarbel, tuleb see tagastada.
Stipendiumi ei või kasutada samaaegselt teiste mobiilsustoetustega nagu näiteks Erasmus, Kristjan Jaak, Doktorikoolid, Dora (va DoRa tegevus 4) ega taotleda ühe lähetuse jooksul mitme riigi külastamiseks. Ühele isikule ei saa käesoleva skeemi raames eraldada rohkem kui kaks stipendiumi kalendriaastas (loetakse ürituse toimumise aja järgi).
ARUANDLUS
Lähetuse toimumise ja kestuse tõenduseks on stipendiaadi poolt esitatud sõidudokumentidel näidatud kuupäevad. Toetuse sihtotstarbelise kasutamise tõenduseks on osalemise kinnitus. Ühe kuu jooksul pärast lähetuse lõppemist tuleb stipendiaadil elluviijale esitada järgmised dokumendid:
- sisuaruanne;
- planeeritud üritusel osalemise kinnitus (väljastab korraldaja/vastuvõtja);
- osavõtutasu arve ja selle maksmist tõestav dokument;
- sõidu toimumise kuupäevi tõendavad originaaldokumendid (lennukipileti pardakaardid, rongi-, bussi- või laevapiletid).
Oluline! Tulenevalt ESF rahastamise reeglistikust tuleb tagasi maksta see osa stipendiumist, mida ei suudeta loetletud dokumentidega tõestada. Toetus võidakse tagasi küsida ka juhul, kui stipendiaat ei esita aruannet õigeaegselt.
STIPENDIUMI MÄÄRAMINE
Stipendiaatide valiku teevad partnerkõrgkoolid. Programmiga liitunud partnerid kohustuvad kõrgkooli siseselt kehtestama DoRa stipendiumite eraldamise korra, kus on toodud kohtade jaotamise põhimõtted, prioriteedid, tähtajad ja võimalikud eritingimused. Kõrgkoolide siseselt kehtestatud kord peab olema kooskõlas juhtnõukogu poolt kinnitatud tingimustega.
Sihtasutusele saavad kõrgkooli siseselt valitud stipendiaatide andmeid edastada ainult määratud DoRa koordinaatorid. Stipendiaatide andmeid saab esitada iga kuu 10. kuupäevaks. Nimekiri esitatakse elektrooniliselt ning see peab sisaldama stipendiaadi nime, kontaktandmeid, ürituse nime ja toimumise aega.
Stipendiaadi andmete esitamisega võtab kõrgkool endale kohustuse kontrollida taotlejate tingimustele vastavust. Andmed tuleb sihtasutusele edastada esimesel võimalusel, kuid üldjuhul mitte hiljem kui 4 nädalat enne lähetuse algust. Juhul kui enne stipendiumi väljamaksmist selgub, et määratud stipendiaat ei saa mingil põhjusel stipendiumi kasutada, võib kõrgkool esitada uue stipendiaadi.
Andmete laekumisel võtab elluviija määratud stipendiaadiga kolme tööpäeva jooksul ühendust, et sõlmida stipendiumi kasutamise leping. Lepingu sõlmimiseks tuleb stipendiaadil elluviijale esitada täidetud andmik, ürituse päevakord, üritusele registreerimise kinnitus või kutse ning tõendusmaterjal osavõtutasu suuruse kohta. Finantseerimislepingu allkirjastamise järgselt tehakse stipendiumi ettemakse. Tulenevalt riigikassa töökorrast võib väljamakse tegemine võtta aega kuni 14 tööpäeva alates lepingu allkirjastamisest, protsessi kiirendamiseks on otstarbekas leping digitaalselt allkirjastada.
PARTNERKÕRGKOOLID, ELLUVIIJA JA OTSUSTUSKOGU
Konverentsitoetuse stipendiume eraldatakse ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Osalemine programmis toimub Sihtasutuse Archimedes ja kõrgkooli vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel. Iga partner määrab programmi DoRa koordinaatori, kelle ülesandeks on sihtasutuse ja kõrgkooli vahelise suhtluse korraldamine.
Tegevuse otsustuskoguks on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud Kristjan Jaagu programmi nõukogu, mis kinnitab igaks õppeaastaks toetuste jagunemise osalevate kõrgkoolide vahel (kvoodi) võttes aluseks üliõpilaste üldarvu ja kõrgkoolide senist aktiivsust toetuste kasutamisel. Partneritele eraldatud kvoot sisaldab nii stipendiaatide arvu kui stipendiumite kogumaksumust. Olenemata üliõpilaste arvust, on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 stipendiumi aastas.
DoRa programmi elluviijaks on kõrghariduse arenduskeskus Sihtasutuses Archimedes. Elluviija ülesandeks on korraldada teavitustööd, sõlmida stipendiaatidega finantseerimislepingud, teha ettemaksed, kontrollida aruandlust ja kuludokumente, koordineerida maksetaotluste koostamist, korraldada järelvalvet, analüüsida tegevuse tulemuslikkust ja teha vajadusel ettepanekuid tingimuste muutmiseks.
TEAVITAMISE KORD
Nii programmis osalevatel ülikoolidel kui toetust saavatel noorteadlastel on kohustus teavitada avalikkust struktuuritoetuse kasutamisest. Selle eesmärgiks on muuta nähtavaks Euroopa Liidu ning Eesti riigi panus projekti elluviimisel. Ülikoolidel tuleb programmi võimalustest teavitamisel kasutada nii DoRa programmi kui struktuuritoetuse logo. Stipendiaatidel tuleb toetuse allikale viidata välislähetuse ajal läbiviidud uurimistööga seotud artiklites ja sõnavõttudes. Kui struktuuritoetusest teavitamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, loetakse seda teavitusnõuete rikkumiseks. See võib viia toetuse väljamaksmata jätmiseni või osalise tagasinõudmiseni. Avalikustamise ja logo kasutamisega seotud küsimuste korral aitab Sihtasutus Archimedes.
|
