Rahvusvahelise teadusalase koostöö arendamine läbi külalisdoktorantide lühiajaliste uurimisprojektide toetamise

ESF DoRa programmi tegevus 5

Toetatavad tegevused

Toetusskeemi eesmärgiks on toetada ülikoolide aktiivset osalust rahvusvahelises teadmisteringluses ja muuta ülikoole ning doktoriõpet rahvusvahelisemaks. Toetatakse külalisdoktorantide lühiajalist õppe- ja teadustöö läbiviimist Eesti ülikooli juures.

Tegevuse raames on võimalik rahastada 1–10 kuu jooksul läbiviidud õppe- ja teadustööd Eesti ülikooli juures. Maksimaalselt võib külalisdoktorant DoRa programmi raames kasutada toetust 20 kuu ulatuses.

Nõuded kutsuvatele õppejõududele

Toetusskeemi raames saavad partnerülikoolid kutsuda külalisdoktorante, kui nende siinseks juhendajaks on silmapaistvalt heal tasemel teadlased või loovisikud (kunstide valdkonnas), kes töötavad struktuuri­üksuses, kus on viimasel kolmel aastal kaitstud doktorikraade.  

Kriteeriumid külalisdoktorantidele

DoRa külalisdoktorantide stipendiumi võib kasutada Eesti ülikooli juures läbiviidava uurimistööga seotud lähetuse rahastamiseks isikute puhul, kes:

• ei ole Eesti Vabariigi residendid;
• ei ole taotluse esitamise hetkel Eesti kõrgkoolide üliõpilased;
• on elukohariigis vastuvõetud doktoriõppesse vastava riigi poolt tunnustatud õppeasutusse;
• on eelistatult kuni 35-aastased doktorandid;
• viibivad kogu stipendiumiperioodi jooksul Eestis.

Partnerülikoolid, elluviija ja otsustuskogu

Toetust saavad kasutada Eesti ülikoolid, kus on olemas akrediteeritud doktoriõppekavad. 17.06.2009 seisuga on nendeks Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

DoRa programmi elluviijaks on Kõrghariduse arenduskeskus sihtasutuses Archimedes. Elluviija üles­andeks on korraldada teavitustööd, sõlmida ülikoolidega partnerlepingud, milles sätestatakse osalemise tingimused, koordi­neerida maksetaotluste koostamist, kontrollida aruandlust ja kuludokumente, korraldada järelvalvet, analüüsida tegevuse tulemuslikkust ja teha vajadusel ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Tegevuses osalemisõigusega partnerite vahel jaotatakse toetused kvoodi alusel. Otsustuskoguna osaleb haridus- ja teadusministri käskkirjaga  moodustatud komisjon, kes kinnitab igal aastal toetuste jagunemise osalevate kõrgkoolide vahel (kvoodi) võttes aluseks doktorantide üldarvu ja kõrgkoolide senist aktiivsust toetuste kasutamisel. 

Stipendiumi kasutamise tingimused

Ülikooli ja külalisdoktorandi vahel peab olema eelnev kokkulepe koostööks, seejuures kohustub ülikool kontrollima doktorandi sobivust planeeritud õppe- ja teadustöö läbiviimiseks. Kõik doktorandi vastu­võtuga seotud formaalsused (sh teadmiste ja kvalifikatsiooni kontroll, elamislubade kutsetega seonduv, stipendiumi väljamaksmine doktorandile jm) tuleb kanda taotluse esitanud ülikoolil.

Külalisdoktorandid peavad viibima Eestis perioodil, milleks stipendium on eraldatud. Juhul kui Eestis viibimise periood muutub, tuleb see kooskõlastada elluviijaga. Perioodi vähenemisel vähendatakse proportsionaalselt ka stipendiumi suurust. Külalisdoktorandi Eestis viibimise aeg ei või muutuda lühemaks, kui programmi tingimustes toodud miinimumperiood (1 kuu).

Külalisdoktorantuuri stipendiumiga Eestisse kutsutud doktorant ei saa taotleda Eesti doktorantidele suunatud riiklikke stipendiume, sealhulgas Kristjan Jaagu ja DoRa programmi raames välismaal enese lühiajaliseks enesetäiendamiseks mõeldud toetusi.

Oluline! Külalisdoktorantuuri stipendiumiga Eestisse kutsutud doktorandil ei ole lubatud stipendiumiperioodil kasutada teisi struktuuritoetustest ( Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionnalfond) makstavaid stipendiume.

Partnerkõrgkool vastutav esitatud toetuse kasutajate nõuetelevastavuse eest. Kui hiljem selgub, et ülikool on saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt või ei suuda tehtud kulusid tõestada kuludokumentidega, tuleb ülikoolil saadud toetus tagasi maksta.

Stipendiumi suuruse arvestamine

Eraldatud stipendiumist kaetakse lähetusega kaasnevad elamis- ja sõidukulud, elamisloaga kaasnevad kulud, tervisekindlustus ja mobiilsusega seotud täiendavad kulud (liikuvustoetus)

Külalisdoktorantide Eestis viibimise perioodil makstakse neile igakuist stipendiumi, mis on võrdne riiklikult kehtestatud Eesti doktorandi toetusega. 2009/2010 õppeaastal on doktorandi toetuse suuruseks 6000 krooni kuus.

Fikseeritud toetussummana makstakse külalisdoktorandi ühekordne sõidutoetus kodukohta ja tagasi (toetuse kasutamise andmikus määratud sihtkoht). Toetusmäära teada saamiseks palume pöörduda kas ülikooli koordinaatori või Sihtasutuse koordinaaotori poole. Sõidutoetus ei või moodustada rohkem kui 50% doktorandi lõpliku toetuse kogumahust (sõidutoetus, stipendium ja liikuvustoetus kokku). Sõidutoetuse kasutamise kohta tuleb esitada sõidu toimumise kuupäeva tõendavad originaaldokumendid (lennukipileti originaalpardakaardid, rongi, bussi või laeva originaalpiletid, eelneval kokkuleppel sihtasutusega bensiinitšekid). Kõik teised kaetavad kulud (v.a doktoranditoetus) tuleb tõendada arvete ja maksekinnitustega.

Lisaks kaetakse kuludokumentide alusel nominaalaja jooksul viisa ja elamislubadega seotud kulud (riigilõiv, Eesti Vabariigi ID-kaardi väljastamistasu, elamisloa kleebise tasu), liikuvustoetus ning vajadusel ravikindlustus toetusperioodil.

Liikuvustoetust võib  külalisdoktorantidele maksta kuni 4000 krooni iga Eestis viibitud kuu kohta (aluseks lõplik Eestis viibimise periood). Liikuvustoetust saab kasutada ainult täiendavate reisikulude, üürikulude ja kolimisega seotud kulude katteks. Liikuvustoetuse kasutamist tuleb tõestada kuludokumentidega. Liikuvustoetust ei saa kasutada vallasvara ostmiseks (arvuti, tekid, padjad, lauanõud jne). Ka liikuvustoetuse osana makstavat täiendavat reisikulu makstakse fikseeritud toetusmäära põhiselt. Kui fikseeritud summana makstav sõidutoetus on suurem kui külalisdoktorandi  maksimaalne liikuvustoetus, ei saa liikuvustoetusest täiendavat reisikulu katta. Sõidutoetus tuleb maksta välja täies mahus. Majutuskulu ja kolimisega seotud kulud kaetakse ainult kuludokumentide alusel. 

Külalisdoktorandi õppe- ja teadustöö raha tuleb katta ülikooli omavahenditest või teadusprojektide ja -grantide arvelt.

NB! Sõidutoetust makstakse fikseeritud toetussummana alates 15. märtsist 2010 Sihtasutusse Archimedes jõudvatele ning heakskiidetavatele stipendiaatidele. Kõigile senini heakskiidetud stipendiaatidele kaetakse kõik kulud (v.a igakuine stipendium) kuludokumentide põhiselt.

Stipendiumi määramine

Toetuse kasutajate valiku teevad partnerülikoolid. Külalisdoktorandi stipendiumi eraldamine toimub ülikoolisiseselt vastavalt eraldatud toetuste kvoodile. Programmiga liitunud partnerid kohustuvad kehtestama DoRa stipendiumite eraldamise korra, kus on toodud kohtade jaotamise põhimõtted, prioriteedid, tähtajad ja võimalikud eritingimused. Ülikoolis kehtestatud kord peab olema kooskõlas käesolevas juhendis toodud tingimustega.

Toetuse kasutajate valiku aluseks on ülikoolisiseselt kinnitatud kord, mis peab olema kooskõlas juhendis sätestatud tingimustega struktruuriüksusele, juhendajale ja väliskülalisdoktorandile. Toetuse kasutamiskvoodid kehtestab igal aastal ESF programmi DoRa tegevuse 5 valikukomisjon.

2010/2011. õppeaasta kvoodid on järgmised:

Igal partnerülikoolil on õigus kehtestada ülikoolisisesed tähtajad ja taotlusdokumentide nimekiri. Taotlemisel palume eelnevalt ühendust võtta ülikooli koordinaatoriga, kes edastab täiendava informatsiooni ülikoolisiseste taotlusdokumentide ja nõuete kohta.

Sihtasutusele saavad kõrgkooli siseselt valitud stipendiaatide andmeid edastada ainult määratud DoRa koordinaatorid. Osaleva partnerkõrgkooli poolne programmi koordinaator esitab  kinnitatud toetuse kasutajate nimekirja ja koos lisadokumentidega iga toetuse kasutaja kohta iga kuu 10. kuupäevaks. Andmed tuleb edastada sihtasutusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva enne stipendiumiperioodi algust. Ülikool kohustub kontrollima toetuse kasutamise dokumentides toodud andmete korrektsust ja nõuetelevastavust.

Ülikoolil tuleb partnerluslepingu lisa sõlmiseks elluviijale koos ülikooli poolt kinnitatud toetuse kasutajate nimekirjaga esitada iga toetuse kasutaja kohta järgmised dokumendid:       

        -         toetuse kasutamise andmik (vorm);

        -         tööplaan ja eesmärk Eestis viibimise perioodiks (kuni 2 lehel) (konkreetne tegevuskava Eestis viibimise perioodiks)

Partnerluslepingu lisa sõlmimiseks tuleb vajalikud dokumendid saata kinnitatud vormil paberkandjal allkirjastatult koos nõutud originaallisadega aadressil:

DoRa 5

Kõrghariduse arenduskeskus, SA Archimedes

Koidula 13 A, 10125 Tallinn

Dokumentide kohalejõudmisest teavitatakse ülikooli kolme tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Kõik laekunud toetuse kasutamiseks vajalikud dokumendid vaatab elluviija üle, kuid ei hinda dokumentide autentsust ega ülikooli vastuvõtutingimustele vastavust. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas juhendis taotlusele esitatud formaalsed nõuded.

Elluviija sõlmib tegevuse tingimustele vastavuse kontrolli läbinud dokumentide alusel partnerluslepingu lisa 20 tööpäeva jooksul, milles sätestatakse toetuse kasutamise tingimused, stipendiaatide nimekiri, stipendiumiperiood ning maksimaalsed toetuste määrad.

Aruandlus ja väljamaksed

Elluviija sõlmib osalevate ülikoolidega partnerlepingu, mille raames tegevused toimuvad. Külalis­doktorantide toetuse tingimused ja väljamaksete prognoos sätestatakse partnerlepingu lisana. Lepingus sätestamata kulusid ei kompenseerita. Doktorandi õppetoetuse, reisitoetuse ja muude toetuste regulaarse väljamaksmise kohustus langeb ülikoolile.

Väljamaksed ülikoolile tehakse nõuetele vastava väljamaksetaotluse ja kuludokumentide esitamisel tagantjärele. Väljamakse taotlusi saab esitada vastavalt kokkulepitud prognoosile, ent mitte sagedamini kui üks kord kuus.

Viimase makse saamiseks tuleb ülikoolil elluviijale edastada külalisdoktorandi aruanne (vorm). Aruandevormi peab täitma väliskülalisdoktorant koostöös oma siinse juhendajaga.

Kui hiljem selgub, et ülikool on saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt või ei suuda tehtud kulusid nõutud dokumentidega tõestada, tuleb ülikoolil toetus tagasi maksta.

Teavitamise kord      

Nii programmis osalevatel ülikoolidel kui toetust saavatel doktorantidel on kohustus teavitada avalikkust struktuuritoetuse kasutamisest. Selle eesmärgiks on muuta nähtavaks Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti riigi panus projekti elluviimisel. Ülikoolidel tuleb programmi võimalustest ja toetuse kasutamisest teavitamisel kasutada nii DoRa programmi kui struktuuritoetuse kaksiklogo. Stipendiaatidel tuleb toetuse allikale viidata Eesti läbiviidud uurimistööga seotud artiklites ja sõnavõttudes. Kui struktuuritoetusest teavitamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, loetakse seda teavitusnõuete rikkumiseks. See võib viia toetuse välja­maksmata jätmiseni või osalise tagasinõudmiseni. Avalikustamise ja logo kasutamisega seotud küsimuste korral annab nõu Sihtasutus Archimedes.   

Tegevuse juhendi täisversiooni leiate siit.

Tegevuse ülevaate inglise keeles leiate siit.

ESF DoRa programmi tegevus 5 kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Evelin Einla, tel.  6962 432 , evelin.einla@archimedes.ee