Doktorikraadiga spetsialistide arvu suurendamine läbi võimekate välisüliõpilaste kaasamise doktoriõppesse

ESF DoRa programmi tegevus 4

Toetatavad tegevused

Toetusskeemi eesmärgiks on toetada ülikoolide aktiivset osalust rahvusvahelises teadmisteringluses, muuta ülikoole ning doktoriõpet rahvusvahelisemaks, laiendada tippspetsialistide ringi tehnoloogilistes valdkondades Eesti avaliku- ja tööstussektori jaoks ning toetada kõrge motivatsiooniga võimekate välis­üliõpilaste immatrikuleerimist Eesti ülikoolide doktoriõppesse.

Valdkonnad ja nõuded juhendajale

Täiendavaid doktorantuuri õppekohti eraldatakse partnerülikoolidele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias välja toodud eelisarendatavates valdkondades, milleks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, biotehnoloogia, energeetika ja tervis. Valikukomisjon võib lubada ka toetuse kasutamist mitteprioriteetsetes valdkondades, kuid mitte suuremas mahus kui 10% meetme kogumahust.

 Täiendavaid doktorantuuri õppekohti rahastatakse positiivselt akrediteeritud õppekavadel. Doktorandi ülikoolipoolseks põhijuhendajaks kvalifitseeruvad isikud: 

 -  kelle juhendamisel on kaitstud vähemalt üks doktoritöö või kolm teadusmagistritööd (nn 4+2 süsteemis) viimase 10 aasta jooksul;
 -  kes juhib või on põhitäitjaks teadusprojektis (ei nõuta DoRa programmi tegevuse 2 raames rahastatavatel ametikohtadel töötavatelt professoritelt) 
 -  kes vastab haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud sihtfinantseeritava teadusteema juhile seatavatele tingimustele.

Ülikool tagab doktorandi doktoritööks vajaliku keskkonna. Välisdoktorandi ja juhendaja teadusteema peavad olema omavahel tihedalt seotud.

Nõuded doktorantidele

DoRa programmi raames saab ülikool võtta täiendavatele doktorantuuri õppekohtadele isikuid:

• kes ei ole Eesti Vabariigi residendid;
• kes ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta;
• kellel ei ole varasema teadustöö kogemust rohkem kui 4 aastat (arvestatakse töökogemust alates doktoriõppele ligipääsu tagava eelmise kraadi omandamise hetkest);
• kes alustavad doktoriõpinguid Eesti ülikooli juures taotluse esitamise õppeaastal.

Erandkorras on skeemi raames lubatud vastu võtta isikuid, kes on viimase kolme aasta jooksul viibinud Eestis rohkem kui 1 aasta, kui nad on sel ajal õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Kandidaadil peab olema doktoriõppele ligipääsu võimaldav haridus, mille vastavust siinsetele nõuetele kontrollib vastuvõttev ülikool.

Partnerülikoolid, elluviija ja otsustuskogu

Toetust saavad kasutada doktoriõppeks Eesti ülikoolid, kus on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eelisarendatavates valdkondades akrediteeritud doktoriõppekavad. Programmi kinnitamise seisuga on nendeks Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja  Tartu Ülikool. Elluviija sõlmib osalevate kõrgkoolidega partnerlepingu, mille raames tegevused toimuvad.

DoRa programmi elluviijaks on Kõrghariduse arenduskeskus sihtasutuses Archimedes. Elluviija üles­andeks on korraldada teavitustööd, sõlmida rahastamistingimusi täpsustavad lepingu lisad, koordi­neerida maksetaotluste koostamist, kontrollida aruandlust ja kuludokumente, korraldada järelvalvet, analüüsida tegevuse tulemuslikkust ja teha vajadusel ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Tegevuses osalemisõigusega partnerite vahel jaotatakse õppekohad kvoodi alusel. Otsustuskoguna osaleb haridus- ja teadusministri käskkirjaga  moodustatud ESF DoRa programmi valikukomisjon, kes kinnitab igaks õppeaastaks toetuste jagunemise osalevate kõrgkoolide vahel (kvoodi) võttes aluseks doktorantide üldarvu ja kõrgkoolide senist aktiivsust toetuse kasutamisel.

Stipendiumi kasutamise tingimused

Eraldatud õppekohtadel õppivad doktorandid peavad alustama õpinguid Eestis õppeaastal, milleks õppekoht on eraldatud. Õppekohta on võimalik taotleda ka doktorandile, kes on immatri­kuleeritud enne täiendava õppekoha eraldamist, kuid kelle varasem Eestis viibimise aeg ei ületa üldjuhul tingimuslikku ühte aastat. Tagasiulatuv rahastamine ei ole siiski võimalik ja doktoranditoetust on sellisel juhul võimalik maksta alates dokumentide esitamise semestri algusest.

Kõik doktorandi vastuvõtuga seotud formaalsused (sh teadmiste ja varasema kvalifi­katsiooni kontroll, elamislubade kutsetega seonduv, stipendiumi väljamaksmine doktorandile jm) tuleb kanda taotluse esitanud ülikoolil. Kui doktorandi õpingute ajal peaks tekkima vajadus juhendaja või teema vahetamiseks, tuleb uued valikud elluviijaga kooskõlastada.

Üldjuhul peavad doktorandid õpingute ajal viibima Eestis, va suvepuhkus, kooskõlastatud õppetööga seotud välislähetused, konverentsikülastused, semester välismaal vm. Kui doktorant viibib Eestist eemal rohkem kui 3 kuud, tuleb lähetus kooskõlastada elluviijaga. Doktorantidel on õigus taotleda teisi doktorantidele suunatud riiklikke stipendiume ja preemiaid, sealhulgas Kristjan Jaagu ja DoRa programmi raames välismaal enese lühiajaliseks enesetäiendamiseks mõeldud toetusi. Õpingute ajal on doktorandil õigus taotleda akadeemilist puhkust ja õpingute lõpetamise edasilükkamist samadel alustel teiste Eestis õppivate üliõpilastega. Akadeemilise puhkuse ajal peatatakse maksed stipendiumi ja õppekoha eest.

Oluline! Stipendiaadil ei ole lubatud stipendiumiperioodil kasutada teisi struktuurivahenditest makstavaid toetusi, välja arvatud eelmises lõigus nimetatud stipendiumid.

Stipendiumi suuruse arvestamine

Eraldatud stipendiumist kaetakse lähetusega kaasnevad elamis- ja sõidukulud, elamisloaga kaasnevad kulud, tervise kindlustus, mobiilsusega seotud täiendavad kulud (liikuvustoetus) ning õppeteenustasu ülikoolile.

Välisdoktorandile makstakse doktoranditoetust samadel alustel Eesti doktoriõppe üliõpilastega. 2009/2010 õppeaastal on doktoranditoetuse suuruseks 6000 krooni ja seda makstakse 12 kuud aastas.

Fikseeritud toetussummana makstakse välisdoktorandi iga-aastane sõidutoetus kodukohta ja tagasi (toetuse kasutamise andmikus määratud sihtkoht). Toetusmäära teada saamiseks palume pöörduda kas ülikooli koordinaatori või Sihtasutuse koordinaaotori poole. Sõidutoetuse kasutamise kohta tuleb esitada sõidu toimumise kuupäeva tõendavad originaaldokumendid (lennukipileti originaalpardakaardid, rongi, bussi või laeva originaalpiletid, eelneval kokkuleppel sihtasutusega bensiinitšekid). Kõik teised kaetavad kulud (v.a doktoranditoetus) tuleb tõendada arvete ja maksekinnitustega.

Lisaks kaetakse kuludokumentide alusel nominaalaja jooksul viisa ja elamislubadega seotud kulud (riigilõiv, Eesti Vabariigi ID-kaardi väljastamistasu, elamisloa kleebise tasu), liikuvustoetus ning vajadusel ravikindlustus toetusperioodil.

Liikuvustoetust võib doktorandile maksta kuni 50 000 krooni õppeaastas, mida saab kasutada ainult reisikuludeks, majutuskuludeks ja kolimisega seotud kuludeks. Vt. juhendist täpsemaid lubatud kulusid!  Selle stipendiumiosa kasutamist tuleb tõestada kuludokumentidega. Liikuvustoetust ei saa kasutada vallasvara ostmiseks (arvuti, tekid, padjad, kööginõud jne). Ka liikuvustoetuse osana makstavat täiendavat reisikulu makstakse fikseeritud toetusmäära põhiselt. Majutuskulu ja kolimisega seotud kulud kaetakse ainult kuludokumentide alusel. 

Doktorantuuri õppekoha eest maksmine toimub nelja iga-aastase maksena atesteerimispõhiselt, seega saab ülikool õpperaha kätte ainult juhul, kui doktorant õppeaasta edukalt lõpetab. Õppekoha eest maksmise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrusega "Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse ning doktoriõppe tulemustasu määr" vastavaks õppeaastaks kehtestatud riikliku koolitustellimuse õppekohale kehtestatud määr ilma doktoranditoetuseta (12 * 6000 krooni). Pärast doktorikraadi kaitsmist makstav tulemustasu makstakse riigieelarvest.

NB! Sõidutoetust makstakse fikseeritud toetussummana alates 15. märtsist 2010 Sihtasutusse Archimedes jõudvatele ning heakskiidetavatele stipendiaatidele. Kõigile senini heakskiidetud stipendiaatidele kaetakse kõik kulud (v.a doktoranditoetus ja õppeteenustasu ülikoolile) kuludokumentide põhiselt.

Stipendiumi määramine

Toetuse kasutajate valiku teevad partnerkõrgkoolid. Programmiga liitunud partnerid kohustuvad kõrgkooli siseselt kehtestama DoRa stipendiumite eraldamise korra, kus on toodud kohtade jaotamise põhimõtted, prioriteedid, tähtajad ja võimalikud eritingimused. Kõrgkoolisiseselt kehtestatud kord peab olema kooskõlas programmi juhtnõukogu poolt kinnitatud tingimustega.

Sihtasutusele saavad kõrgkooli siseselt valitud stipendiaatide andmeid esitada ainult määratud DoRa koordinaatorid. Täiendavate õppekohtade rahastamiseks saavad partnerkõrgkoolid dokumente esitada jooksvalt, ent mitte enam kui eraldatud kvoodi piires. Täiendavatel õppekohtade rahastamiseks vajalikud dokumendid tuleb elluviijale esitada vähemalt 30 päeva enne õpinguperioodi algust.

Toetuse kasutajate valiku aluseks on ülikoolisiseselt kehtestatud kord, mis peab olema kooskõlas juhendis sätestatud tingimustega juhendajale, doktorandile ja õppekavale. 

2010/2011. õppeaasta kvoodid on järgmised:

Ülikool	Õppekohti
Eesti Maaülikool	5
Tallinna Tehnikaülikool	10
Tallinna Ülikool	1
Tartu Ülikool	14

Eraldatud kvoodi raames saab kõrgkool toetuse kasutajate andmeid esitada kuni 1.05.2011, doktorant peab olema immatrikuleeritud hiljemalt 31.12.2011. 

Ülikoolil tuleb elluviijale esitada koos kinnitatud toetuse kasutajate nimekirjaga järgmised dokumendid:

-         toetuse kasutamise andmik (vorm);

-         kinnituskiri välisüliõpilase vastuvõtmise kohta;

-         juhendaja akadeemiline elulookirjeldus;

-        doktorandi õppe- ja tööplaan, sh. uurimisprojekti nimetus, mille raames doktoritöö teostatakse ning doktorandi tööülesannete kirjeldus (kuni 2 lk.);

-         õppekoha maksumuse raames doktorandile pakutavate teenuste loetelu.

Igal partnerülikoolil on õigus kehtestada ülikoolisisesed tähtajad ning laiendatud taotlusdokumentide nimekiri. Enne taotluse esitamist palume ühendust võtta ülikooli koordinaatoriga, kes edastab täiendava informatsiooni taotlusdokumentide ja nõuete kohta.

Partnerluslepingu lisa sõlmimiseks tuleb vajalikud dokumendid saata kinnitatud vormil paberkandjal allkirjastatult koos nõutud originaallisadega:

 DoRa 4

Kõrghariduse arenduskeskus, SA Archimedes  Koidula 13 A, 10125 Tallinn

Dokumentide kohalejõudmisest teavitatakse ülikooli kolme tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest.  Kõik laekunud toetuse kasutamiseks vajalikud dokumendid vaatab elluviija üle, kuid ei hinda dokumentide autentsust ega ülikooli vastuvõtutingimustele vastavust. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas juhendis esitatud formaalsed nõuded.  

Programmi tingimustele vastavuse kontrolli läbinud dokumentide alusel sõlmib elluviija parterülikooliga partnerluslepingu lisa 20 tööpäeva jooksul. Partnerlepingu lisas sätestatakse toetuse kasutamise tingimused, stipendiaatide nimekiri, stipendiumiperiood ja maksimaalsed toetuste määrad. Lepingus sätestamata kulusid ei kompenseerita. Doktorandi õppetoetuse, sõidutoetuse ja muude toetuste regulaarse väljamaksmise kohustus langeb ülikoolile.

Aruandlus ja väljamaksed

Iga aasta 1. septembriks on partner kohustatud esitama väljavõtte vastu võetud doktorantide õpingute seniste tulemuste kohta ning atesteerimisotsuse (registreeritud otsus, käskkiri, protokoll vms.), mis on aluseks eelmise aasta õpperaha ja doktorandi toetuse väljamaksmiseks uuel perioodil. 90 päeva jooksul pärast doktori­kraadi kaitsmist tuleb elluviijale esitada kinnitatud koopia õppeasutuse lõpetamist tõendavatest dokumentidest.

Väljamaksed ülikoolile tehakse nõuetele vastava väljamaksetaotluse kulude loetelu ja kuludokumentide esitamisel tagantjärele. Väljamakse taotlusi saab esitada vastavalt kokkulepitud prognoosile.

Kui hiljem selgub, et ülikool on saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt või ei suuda tehtud kulusid nõutud dokumentide tõestada, tuleb ülikoolil saadud toetus tagasi maksta.

Teavitamise kord

Nii programmis osalevatel ülikoolidel kui toetust saavatel doktorantidel on kohustus teavitada avalikkust struktuuritoetuse kasutamisest. Selle eesmärgiks on muuta nähtavaks Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti riigi panus projekti elluviimisel. Ülikoolidel tuleb programmi võimalustest ja toetuse kasutamisest teavitamisel kasutada nii DoRa programmi kui struktuuritoetuse kaksiklogo. Stipendiaatidel tuleb toetuse allikale viidata õpingutega seotud artiklites ja sõnavõttudes. Kui struktuuritoetusest teavitamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, loetakse seda teavitusnõuete rikkumiseks. See võib viia toetuse väljamaksmata jätmiseni või osalise tagasinõudmiseni. Avalikustamise ja logo kasutamisega seotud küsimuste korral annab nõu Sihtasutus Archimedes.

Tegevuse juhendi täisversiooni leiate siit.

Tegevuse ülevaate inglise keeles leiate siit.

ESF DoRa programmi tegevus 4 kontaktisikuks Sihtasutuses Archimedes on Evelin Einla, tel.  6962 432 , evelin.einla@archimedes.ee.